A-taseme eesti keele tundide elavdamiseks: 7 nippi meie õpetaja Kadrilt

Igal õpetajal on oma tundide läbiviimiseks välja kujunenud isikupärane käekiri ja eelistused, kuidas õppijaid teema juures hoida, neid motiveerida kaasa tegema ja õpihuvi säilitada.

Siit jagab Tallinna eesti keele maja õpetaja Kadri ära proovitud ja hästi töötavaid võtteid, kuidas algtaseme täiskasvanud õppijad eesti keele tunnis saaksid kogeda vaheldust õppides mänguliselt klassiruumis, avastades telefonirakendusega linnaruumi või panna end proovile võistluslikes sõnamängudes.

Kui neist nippidest tundub mõni sobiv üle võtmiseks ka oma tundidesse, siis kõike võib lahkelt kasutada.

Õpetaja Kadri (vasakul, valges) koos oma õppijatega Schnelli tiigi pargis eesti keele tunnis.

Nipp nr. 1

Minu õppijate üks lemmikuid soojendusharjutusi on kategooriamäng.

Selleks mõtlen välja kaks hetkel teemakohast kategooriat (näiteks kodu ja pere), sellele lisan kategooriad tegusõna või nimisõna ning kas film, kuulus inimene, muusika vms.

Lisaks mõtlen 3-4 tähte, mille puhul igas kategoorias selle tähega algavaid sõnu oleks.

Õppijad peavad aja peale leidma igasse kategooriasse ühe selle tähega algava märksõna.

Näide:

pere + täht E = ema

kodu + täht E = esik

muusika + täht E = Enrique

tegusõna + täht E = elama

Pärast vaatame kõikide vastused koos üle ning nii saame koos meelde tuletada väga suure hulga sõnu. Ja lisaks on kõigil väga lõbus, kuna kiiruse peale mõtlemine tekitab hasarti 🙂


Nipp nr. 2

Kõigi lemmikmäng on Kahoot, mis mõnusalt võistluslikul moel annab võimaluse oma teadmised proovile panna. Viktoriin tekitab alati elevust, kuid samas annab ka hea võimaluse mõned ebaselged kohad veel üle käia. Kui grupis on mõni väiksema digipädevusega õppija, siis olen mängu teinud paarides või veebitunni puhul palunud kirjutada õiged vastused lihtsalt paberile.

Kahoot on keskkond erinevate viktoriinide loomiseks.

Nipp nr. 3

Joonistusalias on meeleolukas tundide elavdaja just täiesti algajate jaoks.

Palun ühe tunni lõpus kirjutada kõigil mõned nimisõnad eraldi paberitele ning korjan need kokku. Järgmise tunni soojenduseks on meil olemas sõnad, mida õppijad saavad tahvlile joonistada samal ajal, kui teised proovivad neid ära arvata.

See tegevus toob klassiruumi alati palju naeru, sest arusaadavatel põhjustel on naljakad nii joonistatud kujutised kui ka pakutud variandid, mida keegi joonisel näeb!

Joonistusalias on ka eraldi mänguna raamatupoodides saadaval.

Nipp nr. 4

Wordwall on lehekülg, kus saab luua erinevaid mänge ja tegevusi alates sõnaotsingust, ristsõnast ja anagrammist kuni viktoriini, poomismängu ja paaride otsimiseni.

Olen ise kõige enam kasutanud numbrikaste, kaardipakki ning loosiratast, mille puhul õppijaid köidab üllatusmoment – kunagi ei tea, mis küsimus, pilt või ülesanne järgmisena tuleb.

Wordwall sõnamängude loomise keskkond.

Nipp nr. 5

Minu õppijatele on väga meeldinud ka mäng Kuldvillak, mida saab väga lihtsalt vastavalt keeletunni tasemele ja teemadele luua.

Mängimiseks olen loonud meeskonnad, et saaks koos arutleda ning üksteist toetada. Kontaktõppena toimuvate tundide puhul olen kasutanud ka väikeseid tahvleid, et „Kuldvillaku“ lõppvoorud võimalikult tõetruult lahendada.

“Kuldvillaku” mälumängu keeletunni jaoks loomise keskkond.

Nipp nr. 6

Jututäringud toovad alati tundidesse juurde mängulist elevust. Täringute pealt veeretatud piltide järgi ühist lugu luues olen märganud, kuidas õppijate fantaasia käima läheb ja kuidas nad üksteist toetama hakkavad.

Jututäringu erinevaid versioone leiab raamatu- ja lauamängude kauplustest.

Nipp nr. 7

Kui selleks on õpetajal võimalus, siis kindlasti elavdab õppijaid tunni viimine klassi- või veebikeskkonnast väljapoole. Kui tunni teemaks on turul sisseostude tegemine, siis seda teemat ongi hea õppida päris turule minnes.

Kadri õppijad Balti Jaama turul.

Ka turule jõudmise teekonna saab teha huvitavaks ja õpetlikuks. Linnaruumiga tutvumiseks ja seal seiklemiseks on väga lihtne luua mäng rakenduses Actionbound, kuhu saab lisada nii kohaotsinguid, valikvastustega küsimusi, erinevaid toredaid ülesandeid (näiteks tee Jaan Koorti skulptuuri “Metskits” juures selfi) ja mitmesuguseid arutelupunkte.

Minu kogemusel räägitakse sellistest tundidest ja seal kogetust veel mitmeid nädalaid hiljemgi!

Jaan Koorti kuulus skulptuur Nunne tänaval aastast 1929.
Kadri õppijate selfi skulptuuri taustal.

Mulle meeldib luua tundidesse vaheldusrikast õhustikku ja erinevat laadi tegevusi, sest nii on mitmekesine programm õppijatel ning ka õpetajal endal alati huvitav.

Õpetaja Kadri oma õppijatega Tallinna eesti keele maja tunnis saalis Ookean (vasak foto) ja oma sünnipäeval õppijatelt saadud lillekimbuga (parem foto).

Postituses kasutatud fotod: Kadri Raigo, Tallinna eesti keele maja õppijate erakogud, Google.

VIDEOD: Kuidas eestlased rääkisid 2000 a., 370 a., 45 a. tagasi ja kuidas me kõneleme tänapäeval?

Eesti Keele Instituudi loodud vahvad ja humoorikad klipid koondpealkirjaga “EKI Keelekillud” näitavad ühe pere hommikusöögivestluste kaudu, kuidas on eestlaste omavaheline igapäevane suhtlus ajas muutunud.

Kui 2000. a. tagust kõnet on pea kõigil üsna raske mõista, siis nõukogude aega jääv vestlus on küll kenasti mõistetav, kuid pikitud paljude laensõnadega vene keelest, mis ajastut tundmata ei pruugi siiski kõigile äratuntavad olla.

Tänapäeva jõudes näeme, et kõnesse on ilmunud aga hoopis palju inglise keelt ning hommikusöögilaua ümber toimuv vestlus konkureerib samal ajal nutivahendite kaudu toimuva kommunikatsiooniga.

Need toredad videod on nauditavad niisama meelelahutusliku vahepalana, kuid on olnud lõppeva emakeelepäeva nädala raames kasutusel ka vaheldustpakkuva õppematerjalina Tallinna eesti keele maja õpetajate tundides.

Head vaatamist!

Eesti keel 2000 aastat tagasi

Eesti keel 370 aastat tagasi

Eesti keel 45 aastat tagasi

Eesti keel tänapäeval

Kõik videod on leitavad ETV Jupiteri keskkonnast.

Õppija lugu: Kogu mu elu on seotud Eestiga!

Foto: Evgeny Nemerzhitskiy erakogu

Minu nimi on Evgeny Nemerzhitskiy.

Kogu mu elu on seotud Eestiga. Ma olen pärit Tallinnas. Kui olin kolmeaastane, elasin perega Rakveres, kus mul oli lapsehoidja, kes hakkas mulle esimesi eesti keele tunnid andma.

Algkoolis käisin Kuressaares. Meie õues olid ainult eesti poisid ja tüdrukud ja seetõttu õppisin kiiresti keele ära. Lõpetasin Kuressaare koolis viis klassi ja seejärel õppisin edasi Tallinnas Mustamäe 50 Keskkoolis.

Eesti keele õppimine Mustamäe Keskkoolis oli üsna lihtne, mul oli lai sõnavara ja teadsin päris hästi reegleid ja grammatikat. Kui ma Kaliningradis merekoolis õppisin, tutvusin seal kaasealise eesti noorega, Tiiduga. Ta oli ka Tallinnast.

Tiit vene keelt praktiliselt ei osanud ja kogu õppetöö merekoolis toimus vene keeles. Temal oli väga raske õppida, aga paari aasta pärast omandas ta praktilise kõnekeele ja tundis end loengutes palju kindlamalt.

Juhtus nii, et kui me koos õppisime, rääkisime temaga ainult vene keeles. Tiit ise küsis minult selle kohta. Pärast õppimist merekoolis läksid meie teed lahku, nagu meremeeste puhul sageli juhtub. Mõnikord, kui me kohtusime, rääkisime igatahes ainult vene keeles, lihtsalt sellepärast, et see oli mulle mugav. Olukord on selline, et merel kõik räägivad inglise keelt, peamiselt kõik meeskonnad on rahvusvahelised ja tuli välja, et ma unustasin eesti keele osaliselt.

Aga üks päev mõtlesin, et mul on praegu palju vabataega (olen juba pensionär!), et ma saan oma eesti keelt parandada. Et saaksin oma sõbra Tiiduga ainult eesti keelt rääkida.

Pildil sõber Tiit. Foto: Evgeny Nemerzhitskiy erakogu

Praegu käin eesti keele kursustel, on vaja meenutada, mida kunagi eesti keeles teadsin ja õppisin. Nüüd kui ma Tiiduga kohtun, proovin rääkida temaga ainult eesti keeles, ja kui midagi ei õnnestu, ta siis aitab mind.

Tiit naerab ja räägib, et praegu saan aru, kui raske mul oli merekoolis.

Aga on veel üks põhjus, miks eesti keele kursustele läksin. Mu pojal on kakskeelne perekond. Kõik tema naise sugulased on eestlased. Mu poeg räägib hästi eesti keelt ja ta õpetab Kadrile ja Liinale vene keelt. Kadri ema Rita räägib hästi vene keelt.

Foto: Evgeny Nemerzhitskiy erakogu

Ma tahan õppida Rita, Kadri ja Liinaga eesti keelt rääkima, et tunda end kindlamalt. Ja mind aitavad palju Eesti Keele Maja tunnid. Suur aitäh!

Loomulikult on meil kultuurid erinevad. Erinevused põhinevad meie traditsioonides ja religioonis. Hea näide on jõulude ja aastavahetuse tähistamine. Minu poja pere tähistab jõulud 24 detsembril, mina koos abikaasaga tähistame õigeusu jõulud 7 jaanuaril aga koos tähistame uusaasta pühi 31 detsembril. Need on meie peres kolm kõige tähtsamat püha ja me püüame veedada need ilusad päevad koos.

Sõltumata erinevustest on meil ühised väärtused- õnn ja tervis igas peres, väärt ja turvaline tulevik meie lastele ja lastelastele.

Evgeny Nemerzhitskiy

Ühised väärtused ühinevad meid kokku. Oleme naisega väga õnnelikud, et meil on nii sõbralik ja tore pere.


Tekst on avaldatud muutmata kujul taotluslikult, et näidata B2-taseme õppija saavutatud oskuslikkust end eesti keeles vabalt väljendada.