Raamat kui meie heaolu toetaja ja parim sõber

Vanalinna Rahva Raamatu kohvik-raamatupood (Pärnu mnt. 10, Tallinn)

Oleme kõik kogenud, kuivõrd palju raamatud meid elu jooksul mõjutanud on. Lapsepõlves loetud seiklusromaanid on tõuganud tegudele ja avardanud maailmapilti, teismelisena kohatud armastusromaanid on aidanud selgust saada tunnetes ja täiskasvanuna loetud praktilised käsiraamatud andnud nii mõnegi tehnika, mille abil igapäevaelus tööl või lastekasvatuses hakkama saada.

Igal inimesel on kindlasti maailmakirjanduse seast välja kujunenud oma lemmikžanrid – kes armastab pikki romaane, kes sirutab lohutustvajaval hetkel käe luuleraamatu järele, kes naudib kvaliteetaega kaunilt kujundatud foto- või elustiiliraamatute seltsis.

Üks on aga kindel – maailmas leidub igaühele sobivaid žanreid ja teemasid kindlasti rohkem kui üks ning hea raamatuga veedetud aeg on alati rikastav ja kosutav.

Rahva Raamatu Raamatublogis tutvustavad erinevad autorid endale olulisi raamatuid ja jagavad lugemissoovitusi. Sel korral on postitajaks Berit Kaschan, kes ka Tallinna eesti keele majas kirjandustöötubasid teeb. Ta soovitab lugemist nii eesti kui maailmakirjandusest ja tutvustab oma äsja ilmunud kolmandat luulekogu “Täna piisab vähesest”. Berit on ühtlasi ka kirjandusterapeut ja seepärast on ta oma soovituste jagamisel lähtunud sellest, et valitud raamatud toetaksid meie vaimset tervist ja heaolu ning kosutaksid meie hinge.

Eesti keele oskuse arendamise mõttes on hea proovida lugeda neid raamatuid kohe eesti keeles, kuid võimalusel saab alati alustada ka tõlkeraamatutega, kui nii esialgu kergem on 🙂

Meeldivat kvaliteetaega iseenda ja ühe toreda raamatuga!

Postituses kasutatud fotode autor Rahva Raamat.

A-taseme eesti keele tundide elavdamiseks: 7 nippi meie õpetaja Kadrilt

Igal õpetajal on oma tundide läbiviimiseks välja kujunenud isikupärane käekiri ja eelistused, kuidas õppijaid teema juures hoida, neid motiveerida kaasa tegema ja õpihuvi säilitada.

Siit jagab Tallinna eesti keele maja õpetaja Kadri ära proovitud ja hästi töötavaid võtteid, kuidas algtaseme täiskasvanud õppijad eesti keele tunnis saaksid kogeda vaheldust õppides mänguliselt klassiruumis, avastades telefonirakendusega linnaruumi või panna end proovile võistluslikes sõnamängudes.

Kui neist nippidest tundub mõni sobiv üle võtmiseks ka oma tundidesse, siis kõike võib lahkelt kasutada.

Õpetaja Kadri (vasakul, valges) koos oma õppijatega Schnelli tiigi pargis eesti keele tunnis.

Nipp nr. 1

Minu õppijate üks lemmikuid soojendusharjutusi on kategooriamäng.

Selleks mõtlen välja kaks hetkel teemakohast kategooriat (näiteks kodu ja pere), sellele lisan kategooriad tegusõna või nimisõna ning kas film, kuulus inimene, muusika vms.

Lisaks mõtlen 3-4 tähte, mille puhul igas kategoorias selle tähega algavaid sõnu oleks.

Õppijad peavad aja peale leidma igasse kategooriasse ühe selle tähega algava märksõna.

Näide:

pere + täht E = ema

kodu + täht E = esik

muusika + täht E = Enrique

tegusõna + täht E = elama

Pärast vaatame kõikide vastused koos üle ning nii saame koos meelde tuletada väga suure hulga sõnu. Ja lisaks on kõigil väga lõbus, kuna kiiruse peale mõtlemine tekitab hasarti 🙂


Nipp nr. 2

Kõigi lemmikmäng on Kahoot, mis mõnusalt võistluslikul moel annab võimaluse oma teadmised proovile panna. Viktoriin tekitab alati elevust, kuid samas annab ka hea võimaluse mõned ebaselged kohad veel üle käia. Kui grupis on mõni väiksema digipädevusega õppija, siis olen mängu teinud paarides või veebitunni puhul palunud kirjutada õiged vastused lihtsalt paberile.

Kahoot on keskkond erinevate viktoriinide loomiseks.

Nipp nr. 3

Joonistusalias on meeleolukas tundide elavdaja just täiesti algajate jaoks.

Palun ühe tunni lõpus kirjutada kõigil mõned nimisõnad eraldi paberitele ning korjan need kokku. Järgmise tunni soojenduseks on meil olemas sõnad, mida õppijad saavad tahvlile joonistada samal ajal, kui teised proovivad neid ära arvata.

See tegevus toob klassiruumi alati palju naeru, sest arusaadavatel põhjustel on naljakad nii joonistatud kujutised kui ka pakutud variandid, mida keegi joonisel näeb!

Joonistusalias on ka eraldi mänguna raamatupoodides saadaval.

Nipp nr. 4

Wordwall on lehekülg, kus saab luua erinevaid mänge ja tegevusi alates sõnaotsingust, ristsõnast ja anagrammist kuni viktoriini, poomismängu ja paaride otsimiseni.

Olen ise kõige enam kasutanud numbrikaste, kaardipakki ning loosiratast, mille puhul õppijaid köidab üllatusmoment – kunagi ei tea, mis küsimus, pilt või ülesanne järgmisena tuleb.

Wordwall sõnamängude loomise keskkond.

Nipp nr. 5

Minu õppijatele on väga meeldinud ka mäng Kuldvillak, mida saab väga lihtsalt vastavalt keeletunni tasemele ja teemadele luua.

Mängimiseks olen loonud meeskonnad, et saaks koos arutleda ning üksteist toetada. Kontaktõppena toimuvate tundide puhul olen kasutanud ka väikeseid tahvleid, et „Kuldvillaku“ lõppvoorud võimalikult tõetruult lahendada.

“Kuldvillaku” mälumängu keeletunni jaoks loomise keskkond.

Nipp nr. 6

Jututäringud toovad alati tundidesse juurde mängulist elevust. Täringute pealt veeretatud piltide järgi ühist lugu luues olen märganud, kuidas õppijate fantaasia käima läheb ja kuidas nad üksteist toetama hakkavad.

Jututäringu erinevaid versioone leiab raamatu- ja lauamängude kauplustest.

Nipp nr. 7

Kui selleks on õpetajal võimalus, siis kindlasti elavdab õppijaid tunni viimine klassi- või veebikeskkonnast väljapoole. Kui tunni teemaks on turul sisseostude tegemine, siis seda teemat ongi hea õppida päris turule minnes.

Kadri õppijad Balti Jaama turul.

Ka turule jõudmise teekonna saab teha huvitavaks ja õpetlikuks. Linnaruumiga tutvumiseks ja seal seiklemiseks on väga lihtne luua mäng rakenduses Actionbound, kuhu saab lisada nii kohaotsinguid, valikvastustega küsimusi, erinevaid toredaid ülesandeid (näiteks tee Jaan Koorti skulptuuri “Metskits” juures selfi) ja mitmesuguseid arutelupunkte.

Minu kogemusel räägitakse sellistest tundidest ja seal kogetust veel mitmeid nädalaid hiljemgi!

Jaan Koorti kuulus skulptuur Nunne tänaval aastast 1929.
Kadri õppijate selfi skulptuuri taustal.

Mulle meeldib luua tundidesse vaheldusrikast õhustikku ja erinevat laadi tegevusi, sest nii on mitmekesine programm õppijatel ning ka õpetajal endal alati huvitav.

Õpetaja Kadri oma õppijatega Tallinna eesti keele maja tunnis saalis Ookean (vasak foto) ja oma sünnipäeval õppijatelt saadud lillekimbuga (parem foto).

Postituses kasutatud fotod: Kadri Raigo, Tallinna eesti keele maja õppijate erakogud, Google.

VIDEOD: Kuidas eestlased rääkisid 2000 a., 370 a., 45 a. tagasi ja kuidas me kõneleme tänapäeval?

Eesti Keele Instituudi loodud vahvad ja humoorikad klipid koondpealkirjaga “EKI Keelekillud” näitavad ühe pere hommikusöögivestluste kaudu, kuidas on eestlaste omavaheline igapäevane suhtlus ajas muutunud.

Kui 2000. a. tagust kõnet on pea kõigil üsna raske mõista, siis nõukogude aega jääv vestlus on küll kenasti mõistetav, kuid pikitud paljude laensõnadega vene keelest, mis ajastut tundmata ei pruugi siiski kõigile äratuntavad olla.

Tänapäeva jõudes näeme, et kõnesse on ilmunud aga hoopis palju inglise keelt ning hommikusöögilaua ümber toimuv vestlus konkureerib samal ajal nutivahendite kaudu toimuva kommunikatsiooniga.

Need toredad videod on nauditavad niisama meelelahutusliku vahepalana, kuid on olnud lõppeva emakeelepäeva nädala raames kasutusel ka vaheldustpakkuva õppematerjalina Tallinna eesti keele maja õpetajate tundides.

Head vaatamist!

Eesti keel 2000 aastat tagasi

Eesti keel 370 aastat tagasi

Eesti keel 45 aastat tagasi

Eesti keel tänapäeval

Kõik videod on leitavad ETV Jupiteri keskkonnast.

22 küsimust: tõlkija Adam Cullen

  1. Milline aeg päevast on teie lemmik?

Olen paadunud õhtuinimene. Ükskõik mis kell ma tõusen, mu keha ja meel vajavad mitu tublit tundi, et maailmaga taas kohaneda. Õhtul uisutavad mõtted juba loomingulisemalt.

2. Kuidas jõudsite oma praeguse elukutseni?

Juhuse kaudu, nagu ikka. Aastal 2010 käisin ühe mittetulundusühingu jõuluistungil (olles tõlkinud nende uudiseid vabatahtlikus korras). Tol ajal asus Eesti Kirjanduse Teabekeskuse kontor samas majas ja nemad tulid verivorste ja hapukapsast sööma samuti. Istusime kõrvuti ja küsisid minu käest, kes ma olen ja kuidas ma sinna sattusin. Suure imestusega kuulsid, et olen Minnesotalane kes tõlgib erinevaid tekste eesti keelest inglise keelde. Pärast pausi küsisid, kas oleksin huvitatud eesti ilukirjanduse tõlkimisest, ja vastasin jaatavalt sama imestusega. Edaspidine on juba, nagu öeldakse, ajalugu.

3. Mis teemad tekitavad teis elevust?

Õiglus ja rahu, loodus ja inimlikkus.

4. Mis või kes teid inspireerib?

Meri, vesi, ja see kuidas kõik on nende kaudu ühendatud.

5. Kus tunnete end kõige enam endana?

Üksi ujudes või lennujaamades ja pilvede kohal.

6. Mis on teie tugevused?

Tahan uskuda, et olen väga rahulik, rahupakkuv ja samas töökas ja pühendunud inimene.

7. Mille üle tunnete enda juures uhkust?

Kindlasti samade asjade üle! Olen elus paljugi läbi ja üle elanud. Mul on kahtlemata omad puudused nagu meil kõigil, aga tegelen nendega ja olen rahul enda püüdlustega.

8. Millist põhimõtet järgite oma elus?

Matkamise kuldreeglit: jäta maailm paremas seisus, kui sa teda leidsid.

9. Mida sooviksite, et inimesed teie kohta teaksid?

Ma tõesti teen oma parimat ja püüan aidata teistel õnnestuda elus ka!

10. Mida märkate uue tuttava puhul kõige esimesena?

Lahkust ja sõbralikkust või siis selle puudumist.

11. Milline on meeldejäävaim kompliment, mille olete saanud?

„Arvan, et oskad eesti keeles rohkem sõnu kui mina.“

12. Milline on olnud teie senise elu suurim seiklus?

Eesti, muidugi.

Adam Cullen

13. Nimetage kolm asja/inimest/tegevust, milleta te ei saaks elada?

Õhk, vesi, maa.

14. Kuidas veedate oma vaba aega?

Sellist nähtust on reeglina vähe, kui mitte olematult. Aga laulan segakooris ja olen koori president, ujun meres nii suvel kui ka talvel, haaran raamatu kätte, luuletan, joogatan. Tunnen ennast vabal ajal vabana.

15. Milline on teie lemmikfilm või lemmikseriaal?

Neid on tohutult palju, aga vanade lemmikutena mainin ehk seriaali Arrested Development (hooajad 1–3) ja filmi Kägu (saami-soome-vene).

16. Millist muusikat te kuulate?

Oleneb alati tegevusest või olemisest mis kulgeb muusika kõrval, aga kuulan kõiksugust muusikat. Norra džäzzist saami joigu ja Minnesota hip-hopini.

17. Millist raamatut te viimati lugesite?

Hetkel on lahtiselt käes Kristina Sabaliauskaitė „Peetri keisrinna“ (tõlgitud Tiina Katel), David Foster Wallace’i A Supposedly Fun Thing I’ll Never Do Again ja Michael Kleber-Diggsi Worldly Things. Viimane lõpuni läbiloetud suurraamat on Carsten Jenseni We, the Drowned (tõlgitud Liz Jensen, Emma Ryder)

18. Milliseid keeli te valdate ja kas jagaksite meiega üht head keeleõppe nippi?

Inglise, eesti, vene, pisut rootsi, pisut norra, pisut saami, pisut… Soovitan suhelda inimestega ses keeles, elada keset keelt kui vähegi võimalik, ja mitte samal ajal mõelda oma emakeeles üldse.

19. Millises kultuuriruumis tunnete end veel koduselt?

Keskläänes muidugi (Minnesota, Wisconsin), aga näiteks Oslo on kuidagi üsna kodune linn.

20. Kas sooviksite võimalusel elada mõnes muus riigis ja kus? 

21. Milline on olnud teie seni meeldivaim puhkus?

Olen vabakutselisest tõlkija ehk siis viimane sõna on mulle võrdlemisi tundmatu. Nali naljaks ja tõsi tõeks, aga tõenäoliselt kui viibisin paar nädalat (küll mitte töövabalt) Maui saarel.

22. Mida sooviksite kogeda just sel aastal?

Püsivat rahu vabas Ukrainas.


Adam Cullen on Ameerika päritolu eesti kirjanduse tõlkija, kes on tõlkinud inglise keelde näiteks selliste Eesti autorite nagu Indrek Hargla, Mihkel Muti, Rein Raua ja Doris Kareva teoseid.

Tallinna eesti keele maja kirjutamiskursuse “Kirjutame koos” raames toimub 10. märtsil 2022 Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis aadressil Harju tn. 1 kohtumisõhtu Adam Culleniga.

Vaata ka kirjanikku tutvustavat ETV saadet “Autoportree”:

Kultuur.err.ee

Pildigalerii toimunud kohtumisõhtult:

Fotode autor: Merlin Kaljuvee

Õppija lugu: Kogu mu elu on seotud Eestiga!

Foto: Evgeny Nemerzhitskiy erakogu

Minu nimi on Evgeny Nemerzhitskiy.

Kogu mu elu on seotud Eestiga. Ma olen pärit Tallinnas. Kui olin kolmeaastane, elasin perega Rakveres, kus mul oli lapsehoidja, kes hakkas mulle esimesi eesti keele tunnid andma.

Algkoolis käisin Kuressaares. Meie õues olid ainult eesti poisid ja tüdrukud ja seetõttu õppisin kiiresti keele ära. Lõpetasin Kuressaare koolis viis klassi ja seejärel õppisin edasi Tallinnas Mustamäe 50 Keskkoolis.

Eesti keele õppimine Mustamäe Keskkoolis oli üsna lihtne, mul oli lai sõnavara ja teadsin päris hästi reegleid ja grammatikat. Kui ma Kaliningradis merekoolis õppisin, tutvusin seal kaasealise eesti noorega, Tiiduga. Ta oli ka Tallinnast.

Tiit vene keelt praktiliselt ei osanud ja kogu õppetöö merekoolis toimus vene keeles. Temal oli väga raske õppida, aga paari aasta pärast omandas ta praktilise kõnekeele ja tundis end loengutes palju kindlamalt.

Juhtus nii, et kui me koos õppisime, rääkisime temaga ainult vene keeles. Tiit ise küsis minult selle kohta. Pärast õppimist merekoolis läksid meie teed lahku, nagu meremeeste puhul sageli juhtub. Mõnikord, kui me kohtusime, rääkisime igatahes ainult vene keeles, lihtsalt sellepärast, et see oli mulle mugav. Olukord on selline, et merel kõik räägivad inglise keelt, peamiselt kõik meeskonnad on rahvusvahelised ja tuli välja, et ma unustasin eesti keele osaliselt.

Aga üks päev mõtlesin, et mul on praegu palju vabataega (olen juba pensionär!), et ma saan oma eesti keelt parandada. Et saaksin oma sõbra Tiiduga ainult eesti keelt rääkida.

Pildil sõber Tiit. Foto: Evgeny Nemerzhitskiy erakogu

Praegu käin eesti keele kursustel, on vaja meenutada, mida kunagi eesti keeles teadsin ja õppisin. Nüüd kui ma Tiiduga kohtun, proovin rääkida temaga ainult eesti keeles, ja kui midagi ei õnnestu, ta siis aitab mind.

Tiit naerab ja räägib, et praegu saan aru, kui raske mul oli merekoolis.

Aga on veel üks põhjus, miks eesti keele kursustele läksin. Mu pojal on kakskeelne perekond. Kõik tema naise sugulased on eestlased. Mu poeg räägib hästi eesti keelt ja ta õpetab Kadrile ja Liinale vene keelt. Kadri ema Rita räägib hästi vene keelt.

Foto: Evgeny Nemerzhitskiy erakogu

Ma tahan õppida Rita, Kadri ja Liinaga eesti keelt rääkima, et tunda end kindlamalt. Ja mind aitavad palju Eesti Keele Maja tunnid. Suur aitäh!

Loomulikult on meil kultuurid erinevad. Erinevused põhinevad meie traditsioonides ja religioonis. Hea näide on jõulude ja aastavahetuse tähistamine. Minu poja pere tähistab jõulud 24 detsembril, mina koos abikaasaga tähistame õigeusu jõulud 7 jaanuaril aga koos tähistame uusaasta pühi 31 detsembril. Need on meie peres kolm kõige tähtsamat püha ja me püüame veedada need ilusad päevad koos.

Sõltumata erinevustest on meil ühised väärtused- õnn ja tervis igas peres, väärt ja turvaline tulevik meie lastele ja lastelastele.

Evgeny Nemerzhitskiy

Ühised väärtused ühinevad meid kokku. Oleme naisega väga õnnelikud, et meil on nii sõbralik ja tore pere.


Tekst on avaldatud muutmata kujul taotluslikult, et näidata B2-taseme õppija saavutatud oskuslikkust end eesti keeles vabalt väljendada.

Eesti 104. sünnipäev

💙🖤🤍 Meie armsa Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamiseks 24. veebruaril 2022 kogusid Tallinna eesti keele maja õpetajad, õppijad ja meeskonnaliikmed kokku fotod hetkedest, kus märgati enda ümber huvitavates kombinatsioonides rahvusvärve SINIST, MUSTA ja VALGET.

Nendest märkamistest sündis ilus ja huvitav fotogalerii.

Meie riigi sünnipäeval teadvustame, et hoiame oma Eestit ja kõiki inimesi siin, märkame nii üksteist kui meie maa ilu.

PALJU ÕNNE, KALLIS EESTI!

Rahvusvaheline emakeelepäev

21. veebruaril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist emakeelepäeva. 🧡

Sel puhul palusid Tallinna eesti keele maja õpetajad oma õppijatel tõlkida lause „Ema tuli koju“ oma emakeeltesse. Kuna Tallinna majas on õppijaid väga mitmestest erinevatest riikides ja erinevaid emakeeli esineb rikkalikult, siis saame seekord seda kaunist lauset näha 25. erinevas keeles.

Aitäh John, Kaj, Dora, Irina, Marcello, Jelena, Marine, Tatjana, Floortje ja kõik teised õppijad, kes te oma emakeeles laused meile saatsite.

Head rahvusvahelist emakeelepäeva kõigile ja hoiame igaüks oma emakeelt! 🤩🌺🤲

🌼 Inglise keeles: Mother came home.

🌼 Rootsi keeles: Mamma kom hem.

🌼 Ungari keeles: Anya hazajött.

🌼 Vene keeles: Мама пришла домой.

🌼 Itaalia keeles: Mamma è tornata a casa.

🌼 Prantsuse keeles: La mère est rentrée à la maison.

🌼 Hispaania keeles: Mi mamá vino a la casa.

🌼 Katalaani keeles: La mare va venir a casa.

🌼 Portugali keeles: Mãe veio para casa.

🌼 Saksa keeles: Die Mutter kam nach Hause.

🌼 Leedu keeles: Mama parėjo namo.

🌼 Läti keeles: Mamma pārnāca mājās.

🌼 Ukraina keeles: Мама повернулася додому.

🌼 Türgi keeles: Anne eve geldi.

🌼 Gruusia keeles: დედა სახლში მოდი (Deda sakhlshi modi)

🌼 Serbia keeles: Mama je došla kući.

🌼 Valgevene keeles: Мама прыйшла дадому.

🌼 Hollandi keeles: Moeder kwam thuis.

🌼 Friisi keeles: Mem kaam thús.

🌼 Baškiiri keeles: Әсәй өйгә кайтты.

🌼 Tatari keeles: Әни өйгә кайтты.

🌼 Jaapani keeles: はは うちに いきました (Okaasan ga kaette kimashita)

🌼 Pärsia keeles: مادرم به خانه رفت

🌼 Bengali keeles: মা বাড়ি এলেন

🌼 Afrikaani keeles: Ma het huis toe gekom.

Teekonna algus

Üksi jõuab kiiresti, koos jõuab kaugele.

Tallinna eesti keele maja on avatud olnud juba alates 2018. aastast ning on sellest ajast peale pakkunud eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutele suhtluskeelekursuseid ja eesti keele praktiseerimist toetavaid kultuurilisi tegevusi nagu kultuuriklubid, suhtlusklubid, keelelaagrid ja erinevat tüüpi väljasõidud avastamaks Eesti loodust, kultuurilisi paiku ja ajalugu.

Meie juurde tullakse arendama oma eesti keele oskust kas tööalasel, perekondlikul või Eesti kodanikuks saamise eesmärgil ning nii kursustelt, kohtumisõhtutelt kui ka väljasõitudelt leitakse endale alati uusi sõpru, kellega eesti keelt harjutada.

Meie majas abistavad Sind inglise ja vene keeles professionaalsed nõustajad, kelle poole saad pöörduda selleks, et välja selgitada mis vormis, mis intensiivsuse ja ajakavaga sobib Sulle eesti keelt õppida. Meie nõustajatega saad ühendust võtta tasuta telefonil 800 9999 või kirjutades info@integratsiooniinfo.ee

Keeleõppes toetavad Sinu arengut 8 täiskasvanute eesti keele õpetajat, kes kõik õpetavad eesti keelt ja kultuuri eelkõige suhtluskeele omandamise eesmärgil ja teevad seda algusest peale eesti keeles. Õpetamise alusena lähtume Integratsiooni Sihtasutuse täiskasvanuõppe heast tavast.

Tere tulemast Tallinna eesti keele majja! Leiame ühise keele!