VIDEO: “Kodukäijad”, eesti keele maja ja tähelepanuharjutus

Raul Vaiksoo, Anu Saagim ja Mart Juur saates “Kodukäijad” (2. hooaeg, 8. osa)

“Kodukäijad” on tore ETV saatesari, kus 3 kultuuriinimest käivad tuntud inimeste kodudes ja püüavad ära arvata, kelle koju on nad seekord külla sattunud.

Siinses episoodis on peidus tore seos eesti keele majaga – vaadake saadet ja leidke vihje üles!

Lisaks võib saadet vaadates vastata tähelepanu ja kuulamisoskust arendavatele küsimustele:

  1. Millises olulises Eesti linnas seekord külas ollakse ja millise kauni naisenimega linnaosas asub maja?
  2. Mis ajastut arhitekt Raul Vaiksoo majale pakub ja kas sellel on juurdeehitusi?
  3. Kui kirjanik, humorist, DJ ja ajakirjanik Mart Juur tutvub pererahva raamaturiiuliga, siis millised kaks huviala ta raamatute põhjal tuvastab ja välja pakub?
  4. Milliste sõnadega iseloomustab seltskonnaajakirjanik Anu Saagim pererahvast nende köögi põhjal?
  5. Millises maitsekalt renoveeritud ruumis tunneb Anu Saagim ära, et tegemist on “tõelise koduga”?
  6. Millise kõikides kodudes oleva tarbeeseme peale on kinnitatud laste tunniplaan?
  7. Mis linnast on pärit pereema ja millise keskkooli on ta lõpetanud?
  8. Kes on saate filmimise ajal parasjagu kunstikoolis?
  9. Millises Euroopa linnas abikaasad tutvusid?
  10. Mis teemat uuris pereema oma doktoritöös?
  11. Kui kaua on pere selles kodus elanud?
  12. Kas pereisa eelistab vaba aega veeta tugitoolis või sporti tehes?
  13. Mis rahvusest on pereisa?
  14. Kus on pereliikmete lemmikkoht kodus?

Kas leidsid kõigile küsimustele vastused ja üles ka saatesse peidetud vihje eesti keele majale? 🙂

Köök ja vaade terrassile (lõik saatest)

Postituses kasutatud pildid ja järelvaadatav saade: http://www.jupiter.err.ee

Raamat kui meie heaolu toetaja ja parim sõber

Vanalinna Rahva Raamatu kohvik-raamatupood (Pärnu mnt. 10, Tallinn)

Oleme kõik kogenud, kuivõrd palju raamatud meid elu jooksul mõjutanud on. Lapsepõlves loetud seiklusromaanid on tõuganud tegudele ja avardanud maailmapilti, teismelisena kohatud armastusromaanid on aidanud selgust saada tunnetes ja täiskasvanuna loetud praktilised käsiraamatud andnud nii mõnegi tehnika, mille abil igapäevaelus tööl või lastekasvatuses hakkama saada.

Igal inimesel on kindlasti maailmakirjanduse seast välja kujunenud oma lemmikžanrid – kes armastab pikki romaane, kes sirutab lohutustvajaval hetkel käe luuleraamatu järele, kes naudib kvaliteetaega kaunilt kujundatud foto- või elustiiliraamatute seltsis.

Üks on aga kindel – maailmas leidub igaühele sobivaid žanreid ja teemasid kindlasti rohkem kui üks ning hea raamatuga veedetud aeg on alati rikastav ja kosutav.

Rahva Raamatu Raamatublogis tutvustavad erinevad autorid endale olulisi raamatuid ja jagavad lugemissoovitusi. Sel korral on postitajaks Berit Kaschan, kes ka Tallinna eesti keele majas kirjandustöötubasid teeb. Ta soovitab lugemist nii eesti kui maailmakirjandusest ja tutvustab oma äsja ilmunud kolmandat luulekogu “Täna piisab vähesest”. Berit on ühtlasi ka kirjandusterapeut ja seepärast on ta oma soovituste jagamisel lähtunud sellest, et valitud raamatud toetaksid meie vaimset tervist ja heaolu ning kosutaksid meie hinge.

Eesti keele oskuse arendamise mõttes on hea proovida lugeda neid raamatuid kohe eesti keeles, kuid võimalusel saab alati alustada ka tõlkeraamatutega, kui nii esialgu kergem on 🙂

Meeldivat kvaliteetaega iseenda ja ühe toreda raamatuga!

Postituses kasutatud fotode autor Rahva Raamat.

A-taseme eesti keele tundide elavdamiseks: 7 nippi meie õpetaja Kadrilt

Igal õpetajal on oma tundide läbiviimiseks välja kujunenud isikupärane käekiri ja eelistused, kuidas õppijaid teema juures hoida, neid motiveerida kaasa tegema ja õpihuvi säilitada.

Siit jagab Tallinna eesti keele maja õpetaja Kadri ära proovitud ja hästi töötavaid võtteid, kuidas algtaseme täiskasvanud õppijad eesti keele tunnis saaksid kogeda vaheldust õppides mänguliselt klassiruumis, avastades telefonirakendusega linnaruumi või panna end proovile võistluslikes sõnamängudes.

Kui neist nippidest tundub mõni sobiv üle võtmiseks ka oma tundidesse, siis kõike võib lahkelt kasutada.

Õpetaja Kadri (vasakul, valges) koos oma õppijatega Schnelli tiigi pargis eesti keele tunnis.

Nipp nr. 1

Minu õppijate üks lemmikuid soojendusharjutusi on kategooriamäng.

Selleks mõtlen välja kaks hetkel teemakohast kategooriat (näiteks kodu ja pere), sellele lisan kategooriad tegusõna või nimisõna ning kas film, kuulus inimene, muusika vms.

Lisaks mõtlen 3-4 tähte, mille puhul igas kategoorias selle tähega algavaid sõnu oleks.

Õppijad peavad aja peale leidma igasse kategooriasse ühe selle tähega algava märksõna.

Näide:

pere + täht E = ema

kodu + täht E = esik

muusika + täht E = Enrique

tegusõna + täht E = elama

Pärast vaatame kõikide vastused koos üle ning nii saame koos meelde tuletada väga suure hulga sõnu. Ja lisaks on kõigil väga lõbus, kuna kiiruse peale mõtlemine tekitab hasarti 🙂


Nipp nr. 2

Kõigi lemmikmäng on Kahoot, mis mõnusalt võistluslikul moel annab võimaluse oma teadmised proovile panna. Viktoriin tekitab alati elevust, kuid samas annab ka hea võimaluse mõned ebaselged kohad veel üle käia. Kui grupis on mõni väiksema digipädevusega õppija, siis olen mängu teinud paarides või veebitunni puhul palunud kirjutada õiged vastused lihtsalt paberile.

Kahoot on keskkond erinevate viktoriinide loomiseks.

Nipp nr. 3

Joonistusalias on meeleolukas tundide elavdaja just täiesti algajate jaoks.

Palun ühe tunni lõpus kirjutada kõigil mõned nimisõnad eraldi paberitele ning korjan need kokku. Järgmise tunni soojenduseks on meil olemas sõnad, mida õppijad saavad tahvlile joonistada samal ajal, kui teised proovivad neid ära arvata.

See tegevus toob klassiruumi alati palju naeru, sest arusaadavatel põhjustel on naljakad nii joonistatud kujutised kui ka pakutud variandid, mida keegi joonisel näeb!

Joonistusalias on ka eraldi mänguna raamatupoodides saadaval.

Nipp nr. 4

Wordwall on lehekülg, kus saab luua erinevaid mänge ja tegevusi alates sõnaotsingust, ristsõnast ja anagrammist kuni viktoriini, poomismängu ja paaride otsimiseni.

Olen ise kõige enam kasutanud numbrikaste, kaardipakki ning loosiratast, mille puhul õppijaid köidab üllatusmoment – kunagi ei tea, mis küsimus, pilt või ülesanne järgmisena tuleb.

Wordwall sõnamängude loomise keskkond.

Nipp nr. 5

Minu õppijatele on väga meeldinud ka mäng Kuldvillak, mida saab väga lihtsalt vastavalt keeletunni tasemele ja teemadele luua.

Mängimiseks olen loonud meeskonnad, et saaks koos arutleda ning üksteist toetada. Kontaktõppena toimuvate tundide puhul olen kasutanud ka väikeseid tahvleid, et „Kuldvillaku“ lõppvoorud võimalikult tõetruult lahendada.

“Kuldvillaku” mälumängu keeletunni jaoks loomise keskkond.

Nipp nr. 6

Jututäringud toovad alati tundidesse juurde mängulist elevust. Täringute pealt veeretatud piltide järgi ühist lugu luues olen märganud, kuidas õppijate fantaasia käima läheb ja kuidas nad üksteist toetama hakkavad.

Jututäringu erinevaid versioone leiab raamatu- ja lauamängude kauplustest.

Nipp nr. 7

Kui selleks on õpetajal võimalus, siis kindlasti elavdab õppijaid tunni viimine klassi- või veebikeskkonnast väljapoole. Kui tunni teemaks on turul sisseostude tegemine, siis seda teemat ongi hea õppida päris turule minnes.

Kadri õppijad Balti Jaama turul.

Ka turule jõudmise teekonna saab teha huvitavaks ja õpetlikuks. Linnaruumiga tutvumiseks ja seal seiklemiseks on väga lihtne luua mäng rakenduses Actionbound, kuhu saab lisada nii kohaotsinguid, valikvastustega küsimusi, erinevaid toredaid ülesandeid (näiteks tee Jaan Koorti skulptuuri “Metskits” juures selfi) ja mitmesuguseid arutelupunkte.

Minu kogemusel räägitakse sellistest tundidest ja seal kogetust veel mitmeid nädalaid hiljemgi!

Jaan Koorti kuulus skulptuur Nunne tänaval aastast 1929.
Kadri õppijate selfi skulptuuri taustal.

Mulle meeldib luua tundidesse vaheldusrikast õhustikku ja erinevat laadi tegevusi, sest nii on mitmekesine programm õppijatel ning ka õpetajal endal alati huvitav.

Õpetaja Kadri oma õppijatega Tallinna eesti keele maja tunnis saalis Ookean (vasak foto) ja oma sünnipäeval õppijatelt saadud lillekimbuga (parem foto).

Postituses kasutatud fotod: Kadri Raigo, Tallinna eesti keele maja õppijate erakogud, Google.

VIDEOD: Kuidas eestlased rääkisid 2000 a., 370 a., 45 a. tagasi ja kuidas me kõneleme tänapäeval?

Eesti Keele Instituudi loodud vahvad ja humoorikad klipid koondpealkirjaga “EKI Keelekillud” näitavad ühe pere hommikusöögivestluste kaudu, kuidas on eestlaste omavaheline igapäevane suhtlus ajas muutunud.

Kui 2000. a. tagust kõnet on pea kõigil üsna raske mõista, siis nõukogude aega jääv vestlus on küll kenasti mõistetav, kuid pikitud paljude laensõnadega vene keelest, mis ajastut tundmata ei pruugi siiski kõigile äratuntavad olla.

Tänapäeva jõudes näeme, et kõnesse on ilmunud aga hoopis palju inglise keelt ning hommikusöögilaua ümber toimuv vestlus konkureerib samal ajal nutivahendite kaudu toimuva kommunikatsiooniga.

Need toredad videod on nauditavad niisama meelelahutusliku vahepalana, kuid on olnud lõppeva emakeelepäeva nädala raames kasutusel ka vaheldustpakkuva õppematerjalina Tallinna eesti keele maja õpetajate tundides.

Head vaatamist!

Eesti keel 2000 aastat tagasi

Eesti keel 370 aastat tagasi

Eesti keel 45 aastat tagasi

Eesti keel tänapäeval

Kõik videod on leitavad ETV Jupiteri keskkonnast.